Kui Sina pole veel kuulnud poekesest Homecraft (www.homecraft.eu), siis on viimane aeg järele vaadata. Seekord kuulemegi käsitöiseid mõtteid poe ja blogi omanikult, kes jagab blogis ka nippe ning õpetusi.
Kas on midagi unikaalset, mida olete eesti heegeldamis-ja käsitöökogukondades või samal teemal blogides märganud? Midagi, mis eristab eesti käsitööblogisid teistest maailma omadest? Ma olen suur eesti käsitöö austaja. Ma ostan eestikeelseid käsitööraamatuid alati, kui neid välja antakse. Käin vähemalt korra aastas käsitöölaatadel uudistamas millega tegeletakse ja alati ostan midagi. Minu suur missioon on toetada kodumaist käsitööd nii oma blogis kui Facebookis. Unikaalset on kindlasti. Eesti käsitöö ongi unikaalne. Mulle tundub, et eestlased teevad asju veidi teistmoodi ja koduselt. Meil on pikaaegsed traditsioonid, oma võtted ja vahendid. Heegeldamine iseenesest on ju väga lihtne, aga mida kõike selles tehnikas saab luua. Ma näen seda, et Eestis on hakatud ka heegeldamises kombineerima uut ja traditsioonilist, kasutama uudseid materjale ja katsetama julgemalt. Pigem on kadumas massitooted, püütakse leida midagi erilist. Hästi palju tehakse esemeid koju, see annab kodule soojuse ja erilise näo. Eristab kindlasti värvide kasutamine. Mujal maailmas kasutatakse palju erksaid värve, eestlased armastavad pastelseid toone ja valget. Ka siin on märgata muutust. Meie lõngapoest ostetakse viimasel ajal imelisi värvikombinatsioone. Vaipade heegeldamine on suur massiarmastus, kuid igaüks teeb seda väga eriliselt. See teeb suurt rõõmu!
Kes olid/on Teie suurimad eeskujud käsitöö vallas? Mäletan, et keskkoolis ma ei kannatanud käsitööd. Ma ei saanud aru, kuidas inimesed suudavad sellega tegeleda ja aega „raisata“. Muidugi tegi ka minu ema kodus käsitööd ja ma imetlesin tema kampsuneid. Kindlasti oligi ema esimene eeskuju. Mulle meeldib asju ise välja mõelda ja regulaarselt ei jälgi teiste tegemisi. Juba ainuüksi selle pärast, et mitte kedagi kopeerida. Ma püüan alati leida mingi oma detaili asjadele juurde. Keegi ütles kunagi minu tehtud asjade kohta, et nendel on alati disain juures. Isikupära on ilmselt kõige suurem eeskuju käsitöös. Suur tänu blogi autorile vahva intervjuu eest! Järgmises postituses kirjutan hoopis lõngade omadustest - nii et jääge ootele!
0 Comments
Seekord vastab küsimustele Eesti kuulsaim heegeldaja - Mari-Liis Lille, kes juhib blogi www.lilleliis.com ning on ka rahvusvaheliselt väga tuntud heegeldaja. Ta on kirjutanud kümneid õpetusi ja andnud välja kaks amigurumi-raamatut.
Kes olid/on Teie suurimad eeskujud käsitöö vallas? Kui ma heegeldamisega 8 aastat tagasi alustasin, olid minu suurimateks imetlusobjektideks kaks väga loomingulist naist. Elisabeth Doherty (https://www.flickr.com/photos/38635695@N00/) oli sel hetkel amigurumitaevas tõeline täht. Kuigi tema tööd on ka tänases päevas silmapaistvad, peab arvestama asjaoluga, et tol hetkel oli amigurumi buum alles alguses. Tegijaid oli hoopis palju vähem ja tööde kvaliteet teine. Nende kaheksa aasta jooksul on pilt uskumatult palju muutunud. Suureks eeskujuks oli mulle ka eestlanna Marianne Seiman(http://heegeldab.blogspot.com.ee/). Ma ei suutnud ära imetleda tema stiilitunnetust ja maailmatasemel töid. Kui on üks naine, kes suudab heegeldamiselt selle pisut „vanamoelise“ meki maha pesta, siis võiks see olla just tema. Marianne tegevus oli mulle tohutuks innustuseks, sest just tema pani mõistma, et ka väikese eestlasena võib maailmas kõrgelt lennata. TrikoopaelViimasel ajal on eriti populaarseks saanud trikoopael või t-särkidest lõng (ingl k t-shirt yarn). Isegi hoolimata faktist, et seda on paljude sõnul väga valus ja raske kasutada. Kõigepealt - mis on trikoopael? Trikoopael on jäme puuvillane pael, millest saab heegeldada vaipu, korve, kotte, patju ja sisustust. Seda materjali valmistatakse kahel moel. Esimene variant on veidi odavam - kootud on suur tükk riiet, millest on siis välja lõigatud peen riba. Selle meetodi plussiks on see, et see on odavam. Samas on selline materjal veidi narmendav, võib hargneda ja pole nii tugev. Teine variant on pisut kallim. Pael kootakse kohe alguses toruna ning seega hargneb see minimaalselt. Kummalgi juhul on keskkonna jaoks parim osta trikoopaela, mis on valmistatud taaskasutatudpuuvillast. Aga millist trikoopaela Eesti käsitöötegijad eelistavad? NB! Kuigi trikoopaela saab ka ise teha, ei hakka ma seda varianti antud artiklis käsitlema. Mida heegeldajad arvavad? Liina Hergauk, ajakirja Käsitöö toimetaja kirjutab, et tema kasutab hetkel Oteksi trikoopaela, millel on palju kauneid värve. Küll aga mainib ta, et heegelnõelad ei pidanud vastu. Plastmassist nõelad murdusid. Kõige kindlam on heegeldada kas luust heegelnõela või Prymi ergonoomilise heegelnõelaga. Heegeldaja Elina arvab, et trikoopaelast parem on hoopis satsisallilõng. See on küll aküül, aga pehmem ja kätele vähem väsitav. Suur osa vastajatest mainis, et trikoopaela kvaliteet varieerub, selles on jätkukohti ja defekte. Samas aga on see arusaadav, sest paljud trikoopaela brändid on taaskasutatud. Enamasti jäävad defektid peitu. Enamik vastajaid aga ütles, et kuigi kootud paela kvaliteet on parem, on sellest väga raske heegeldada (jäik) ning nemad eelistavad siiski lõigatud paela. Heegeldamise ja kangakudumisega tegelev Merike on kangastelgedel vaipasid kudunud juba 18 aastat ja märgib, et varasematel aastatel oli trikoopaelaga hoopis teisiti. Kogu pael oli suurtes kottides, vahel olid ka värvid segamini, mõnda oli 0,5-1m juppidena, teist 2m juppidena. Mõni värv oli liiga lai ja seda tuli meetrite kaupa pooleks lõigata. Nüüd müüakse paela, mis on juba poolidele keritud. Samas aga tundub selle kvaliteet isegi madalam olema - sisse tuleb sõlmekohti, vahel on sama rulli pael liiga peenike, vahel liiga jäme. Erinevatest kohtadest ostetud pael on ka erineva kvaliteedi ja hinnaga. Liina, kes on usin trikoopaelakasutaja, märgib, et trikoopael on tema lemmik. Kui tuhin tuleb peale, heegeldab ta eseme valmissaamiseni - olgu siis 1 või 10 tundi. Kahjuks aga on jäigast ja jämedast trikoopaelast heegeldamine aga lausa valus. Kõik vastajad olid nõus, et trikoopaelast heegeldamine on kätele väsitav ja valus. Samas aga on tulemused imekaunid. Tegelikult saab trikoopaelast edukalt ka kududa, ent sel juhul on vaja üsna pikki vardaid. Kuidas hooldada? Enamikke trikoopaelu saab pesumasinas pesta. Sealjuures tuleb aga arvestada, et nad võivad veidi kahaneda. Raskemad vaibad saab viia keemilisse puhastusse. Kust osta? Eesti suurim trikoopaela maaletooja on http://pood.jollery-bunny.ee/ . Trikoopaela müüvad Internetis veel: https://ingesboutique.eu/pood/ https://www.facebook.com/idotdesign1/ http://epood.oteks.ee/trikoopaelad http://www.nagunaksti.ee/ https://www.rohelinevihmavari.ee/trikoopael https://www.facebook.com/media/set/?set=oa.988330617889383&type=3 https://coolloop.eu/2014/06/07/osta-puuvillast-noori-ja-tee-ise-pontsu-voi-vaip/ https://shop.kl24.ee/Ontelo_mattokude_ontelokude_matonkuteet/0/readmore/11458/&lng=11/ https://www.woolmint.ee/pood/hoooked-spaghetti-trikoopael-erinevad-varvid/ http://vikkel.ee/product/n/1/pid/2958#.WQdE2MYlEe0 http://homecraft.eu/tootekategooria/trikoopaelad/ https://prismamarket.ee/entry/long-eco-tube-500-g-looduslikvalge/6412612990107 http://www.liann.ee/mod_shop_69a4241986721658eb6237d56c1b8abc_Zpagetti-28-natvalged-toonid_est Kindlasti müüakse trikoopaela ka mujal, ent nendel poodidel pole e-poodi. Šenill-lõngViimasel ajal on populaarsust kogunud ka šenill-lõng (ingl k chenille), mis toob paljudele kaasa mälestused lapsepõlvest. Šenill näeb välja luksuslik ja paljud armastavad selle samedist tekstuuri. Pehmel šenillil on nii plusse kui ka miinuseid. Plussid
Miinused
(NB: artikkel ei sisalda viiteid, kuna kõik andmed on kas kuuldud teistelt käsitöölistelt või saadud oma kogemusest. |
Minust
Olen Liisa - suur käsitööhuviline ja Eesti heegeldamise lehe algataja. Siia blogisse kogun kokku imetoredaid intervjuusid meie oma käsitöölistega, mõtisklusi ja veel palju huvitavat. :) Tere tulemast! ArchivesCategories
All
|